Nohu või allergia? Kuidas neid kergesti eristada!

A nohu ja allergia on kaks seisundit, mis mõjutavad paljusid inimesi, eriti kevade ja sügise kuudel. Kuigi need kaks nähtust võivad tunduda sarnased, on need tegelikult erinevate põhjuste ja erinevate sümptomitega. Nohu, mida põhjustavad kõige sagedamini viirused, algab tavaliselt äkki ning selle sümptomite hulka kuuluvad ninakinnisus, aevastamine ja kurguvalu. Allergia seevastu, mida põhjustab immuunsüsteemi reaktsioon erinevatele allergeenidele, on tavaliselt hooajaline ning sümptomid, nagu sügelevad silmad ja nahalööbed, võivad jätkuda seni, kuni isik on allergeeni suhtes eksponeeritud.

Kaks seisundit eristamine on hädavajalik, kuna ravimeetodid ja ennetusviisid võivad erineda. Nohu möödub tavaliselt iseenesest, samas kui allergiliste reaktsioonide ravimine nõuab sageli pikaajalist lähenemist, nagu allergeeni vältimine või antihistamiinikumide kasutamine. Inimesed segavad sageli kaks seisundit omavahel, mis mitte ainult ei keeruliseks nende ravi, vaid raskendab ka igapäevaelu.

Nohu: Sümptomid ja põhjused

Nohu on viiruslik infektsioon, mis ründab hingamisteede, ja levib kõige sagedamini sügisel ja talvel. Nohu põhjustavad viirused, sealhulgas rinoviirus, on kõige tuntumad, kuid mitmed teised viirused, nagu adenoviirus või koroonaviirus, võivad samuti haiguse eest vastutada. Nohu levib tavaliselt tilkade kaudu, mis tähendab, et nakatunud isiku köhimise või aevastamise kaudu satub viirus õhku ja teised võivad selle kätte saada.

Nohu sümptomid ilmnevad tavaliselt järgmiselt: ninakinnisus, nohu, aevastamine, kurguvalu, köha ja mõnikord ka kerge palavik. Sümptomid kaovad tavaliselt 1-2 nädala jooksul iseenesest, kuna keha immuunsüsteem suudab viiruse üle võita. Nohu perioodi jooksul on kõige olulisem puhata ja hüdreerida, kuna need aitavad taastuda.

Nohu ennetamiseks on oluline regulaarselt käsi pesta, eriti avalikes kohtades, kus viibib palju inimesi. Samuti on soovitatav vältida otsest kontakti haigetega ning võimalusel vältida rahvarohkeid kohti, eriti nohu perioodidel. Tervislik eluviis, sealhulgas õige toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus, võib samuti aidata suurendada vastupidavust nohule.

Nohu sümptomeid on paljusid juhtudel lihtne ravida koduste abinõudega, nagu mesi tee, aurutamine või ninapihustid. Kui sümptomid süvenevad või kui nohu püsib pikemat aega, on soovitatav pöörduda arsti poole, et välistada tõsisemad terviseprobleemid.

Allergia: Sümptomid ja põhjused

Allergia on immuunsüsteemi ülemäärane reaktsioon erinevatele allergeenidele, nagu õietolm, tolm, loomakarvad või teatud toidud. Allergilised reaktsioonid hõlmavad laia spektrit ja sümptomid võivad erineda, alates sügelevatest silmadest ja nohu kuni hingamisraskusteni. Allergiad on tavaliselt hooajalised, näiteks õietolmuallergia ilmneb kevadel ja suvel, samas kui tolmulestadest põhjustatud allergia võib olla probleemiks kogu aasta vältel.

Allergiliste reaktsioonide põhjustajad on mitmekesised. Kõige levinumate allergeenide hulka kuuluvad õietolm, mis satub õhku puude, rohttaimede ja lillede õitsemise ajal. Allergia tolmulestade, loomakarvade ja hallituste vastu on samuti levinud. Allergilised reaktsioonid tekivad tavaliselt immuunsüsteemi ülitundlikkuse tõttu, mis peab normaalselt kahjutuid aineid ohtlikeks.

Allergiliste sümptomite ravi toimub sageli antihistamiinikumide, immunoteraapia või vältimisstrateegiate abil. Antihistamiinikumid aitavad vähendada põletikku ja sügelemist, samas kui immunoteraapia eesmärk on järk-järgult harjutada immuunsüsteemi allergeenidega, vähendades seeläbi reaktsioonide intensiivsust.

Ennetamine mängib allergiliste sümptomite ravis võtmerolli. Allergilised isikud peaksid jälgima õietolmuennustusi ning kõrge õietolmu arvuga päevadel peaksid nad viibima siseruumides. Kodu puhtana hoidmine, niisutajate kasutamine ja vaipade, kardinate regulaarne puhastamine võivad samuti aidata vähendada tolmu- ja õietolmuallergiast tingitud sümptomeid.

Nohu ja allergia eristamine

Nohu ja allergia sümptomite eristamine on sageli väljakutse, kuna mõned nähtused võivad kattuda. Mõlema seisundi puhul võivad esineda nohu, aevastamine ja köha, kuid põhjused ja sümptomite kestus on erinevad.

Nohu sümptomid algavad tavaliselt äkki ja saavutavad paar päeva jooksul oma tipptaseme, samas kui allergilised reaktsioonid võivad sageli alata äkki, kuid sümptomid võivad püsida kauem, kuni isik on allergeeni suhtes eksponeeritud. Nohu puhul on palavik ja kurguvalu tavalised, samas kui allergia korral esinevad need sümptomid harvemini.

Diagnoosi seadmiseks on oluline sümptomite üksikasjalik jälgimine ning vajadusel arstiabi otsimine. Allergoloogid saavad erinevate testidega, nagu nahatestid või vereanalüüsid, kindlaks teha, millistele allergeenidele isik on tundlik.

Õige ravi tagamiseks on hädavajalik täpne diagnoos, kuna nohule ja allergiale mõeldud ravimeetodid erinevad. Kui nohu möödub tavaliselt iseenesest, siis allergiliste reaktsioonide jaoks on sageli vajalikud pikaajalised ravilahendused.

Nohu ja allergia mõistmine ning sümptomite õige tuvastamine võivad aidata valida õige ravi, mis parandab elukvaliteeti ja vähendab ebamugavusi.

Hoiatus: See artikkel ei ole meditsiiniline nõuanne ning terviseprobleemide korral tuleks alati järgida arsti soovitusi.