Ujumise ja köhimise põhjused: kuidas saame neid ennetada?

Fullumine ja köhimine on kaks sümptomit, mida sageli segi aetakse, kuigi nende taga on erinevad põhjused ja mehhanismid. Need hingamisteede probleemid ei ole mitte ainult ebameeldivad, vaid võivad ka tõsiseid terviseriske kujutada, seetõttu on oluline olla teadlik nende taga olevatest protsessidest. Hingamisteede kaitsmiseks käivitab organism erinevaid reaktsioone, kui hingamisteedesse satuvad võõrkehad või ärritavad tegurid. Köhimine on refleks, mis aitab eemaldada hingamisteedest segavaid aineid, samas kui fullumine tähendab hingamise täielikku või osalist takistamist, mis võib põhjustada eluohtlikku seisundit.

Köhimise põhjused ja tüübid

Köhimine on loomulik refleks, mis aitab puhastada hingamisteid limast, ärritavatest ainetest või võõrkehadest. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid ja köhimise tüüp võib samuti varieeruda. Meditsiinilises kirjanduses võib köhimine olla äge või krooniline. Äge köhimine algab tavaliselt äkki ja kestab lühikest aega, sageli hingamisteede infektsioonide, näiteks külmetuse või gripi tagajärjel. Vastupidiselt kestab krooniline köhimine vähemalt kolm nädalat ja esineb sageli taustahaiguste, nagu astma, krooniline bronhiit või refluks, tagajärjel.

Köhimist võivad saata erinevad sümptomid, näiteks palavik, kurguvalu või õhupuudus. Köhimise tüüp on samuti oluline diagnostiline tegur. Kuiv köhimine, mis ei kaasne lima eritumisega, tekib sageli allergiliste reaktsioonide või ärritavate ainete sissehingamise tõttu. Vastupidiselt produtktiivne köhimine, mille korral organism toodab limaskesta, mida tuleb välja köhida, ja see võib olla hingamisteede infektsioonide märk.

Köhimise ravimeetod sõltub selle põhjustest. Kui köhimine on tekkinud viirusinfektsiooni tõttu, soovitatakse sümptomite leevendamiseks kasutada ravimeid, näiteks köhavastaseid ravimeid või röga eritusravimeid, koos puhkuse ja hüdratsiooniga. Kui köhimine on allergiate või astma tagajärg, võib olla vajalik antihistamiinide või inhalaatorite kasutamine. Oluline on, et püsiva või tõsise köhimise korral pöörduda arsti poole täpse diagnoosi ja ravi saamiseks.

Fullumise ravi ja ennetamine

Fullumine on tõsine seisund, mis võib vajada kohest meditsiinilist sekkumist. Fullumise kõige levinum põhjus on see, et võõrkeha või toit blokeerib hingamisteed, takistades õhu voolu. Lastel juhtub sageli, et nad neelavad alla väikseid esemeid, samas kui täiskasvanute puhul võib söömisel, eriti kui süüakse kiiresti, fullumise risk suureneda.

Fullumise esimesed märgid hõlmavad hingamisraskusi, köhimist, suu ja näo kahvatust ning hingamise seiskumist. Kui keegi fullub, on esmane tegevus Heimlichi manööverdus, mis võib aidata blokeeringu eemaldada. Heimlichi manööverdus viiakse läbi nii, et abistaja seisab inimese selja taga, käed pannakse talje ümber ja kõhule rakendatakse tugevat survet, püüdes sellega võõrkeha eemaldada.

Fullumise ennetamiseks on oluline järgida mõningaid põhieeskirju. Söömise ajal on soovitatav süüa aeglaselt ja hoolikalt närida, vältida väikese suurusega toitude tarbimist, mis võivad hingamisteedes kinni jääda. Eriti tuleb jälgida laste söömisharjumusi, et vältida õnnetusi. Samuti on oluline, et kodus ei oleks väikeseid esemeid, mis on laste jaoks kergesti kättesaadavad ja neelatavad.

Kui fullumisega kaasnevad muud sümptomid, nagu tugev valu, uimasus või teadvusekaotus, tuleb kohe kutsuda kiirabi. Fullumine on tõsine seisund, mis ei kannata viivitust.

Allergiad ja hingamisteede haigused

Allergiad ja hingamisteede haigused on tihedalt seotud köhimise ja fullumise tekkimisega. Allergiliste reaktsioonide korral reageerib organismi immuunsüsteem liialt teatud ainetele, nagu pollen, tolm või loomakarvad. See reaktsioon põhjustab põletikku hingamisteedes, mis võib põhjustada köhimist, õhupuudust ja fullumist.

Astma on krooniline haigus, millega kaasneb hingamisteede põletik ja mis sageli avaldub köhimise, hingamisraskuste ja fullumisega. Astmahooge võivad esile kutsuda erinevad tegurid, nagu allergiad, hingamisteede infektsioonid, füüsiline aktiivsus või äkilised temperatuurimuutused. Astma ravi toimub tavaliselt inhalaatorite abil, mis aitavad hingamisteede laienemist ja põletiku vähendamist.

Hingamisteede infektsioonid, nagu kopsupõletik või bronhiit, võivad samuti põhjustada köhimist ja fullumist. Need haigused on tavaliselt viiruste või bakterite põhjustatud põletikud, mille raviks võib olla vajalik antibiootikumide või viirusevastaste ravimite kasutamine. Ennetamiseks on soovitatav vaktsineerimine igal aastal, hügieenireeglite järgimine ja suitsetamise vältimine.

Hingamisteede haiguste ja allergiate ravimise käigus on oluline tuvastada põhjused ja rakendada vastavat ravi. Allergiatestid ja hingamisfunktsiooni testid võivad aidata täpse diagnoosi määramisel.

Kokkuvõte

Köhimine ja fullumine on kaks erinevat, kuid tihedalt seotud sümptomit, mis võivad kujutada tõsiseid terviseriske. Köhimine on kaitse refleks, mis aitab eemaldada hingamisteedest ärritavaid aineid, samas kui fullumine on eluohtlik seisund, mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. Oluline on olla teadlik köhimise ja fullumise põhjustest ning sobivatest ravimeetoditest.

Iga püsiva või tõsise köhimise, fullumise või hingamisraskuse korral on oluline pöörduda arsti poole, kuna nende sümptomite taga võivad olla tõsised terviseprobleemid. Terviseprobleemide korral tuleb alati järgida arsti nõuandeid ja mitte proovida ise diagnoosi panna või ravi rakendada.